Kuidas töötab piksevarras? Milline on elektriväli teraviku lähedal?
Kuidas valida piksevarrast? Üks võimalus on erinevad piksevardad koju kaasa võtta ja neid kordamööda äikese ajal katsetada. See on aga raske ja ohtlik. Päris hea ettekujutuse toimuvast võib aga saada ka teades, missugune on teraviku elektriväli.
Võtame pilve mudeliks plaatelektroodi ja piksevarda mudeliks terava otsaga metallvarda. Kui anname neile erimärgilised laengud ja uurime tekkinud elektrivälja jõujooni, märkame, et need paiknevad teravikul palju tihedamalt kui siledal pinnal - järelikult on teraviku juures elektrivälja tugevus palju suurem kui muudes kohtades.
Välgukanal tekiks tõenäolisemalt sinna, kus õhus on palju ioone ja elektrone. Tugevamas elektriväljas tekivad ioonid ja vabad elektronid kergemini kui nõrgas elektriväljas, seega võib oletada, et piksevarda teraviku juures leidub neid suhteliselt rohkem kui mujal. Niisiis võib arvata, et välk lööb teravikku üsna meelsasti.