Ülesannete kogu
 

Ülesannete kogu

  1. Sissejuhatus
    1. Sissejuhatus
  2. 1 Valgusõpetus
    1. 1.1 Valgus. Valguse levimine. LoodusnähtusedLoodusnähtusedVarjude tekkimineValgus levib
    2. 1.2 Valgus neeldub, peegeldub, hajubValgus peegeldub, neeldub ja hajubValgus peegeldub peegelpinnaltEsemete nägemine
    3. 1.3 Peegeldustes tekkivad kujutised
      Reaalelulised situatsioonidKonstrueeriminePeegeldused klaasilOlümpiaad
    4. 1.4 Värvused. Valguse spekterValge valgus on liitvalgus. ValgusfilterRakendusedEsemete värvus
    5. 1.5 Valgus murdubValgus murdubTäielik sisepeegeldumineLoodusnähtusedSilmapeteKeerulisemPrisma ja spekterKoondav läätsHajutav läätsLiitläätsed
    6. 1.6 Tõelised kujutisedAugukaameraLääts tekitab kujutiseKujutiste konstrueerimine
    7. 1.7 Silm, fotoaparaat, optilised seadmed
  3. 2 Mehaanika põhikoolis
    1. 2.1 Mehaaniline liikumineKeskmine kiirusValemi v=s/t kasutamineKeerulisemad
    2. 2.2 Liikumise kujutamine graafikulTeepikkuse ja kiiruse graafikudKeerulisemad
    3. 2.3 Jõud, vastastikmõju, inertsusRaske keha, kerge kehaKehade vastastikmõjuJõud mõjutavad keha liikumistInertsusGravitatsioonHõõrdejõudElastsusjõud
    4. 2.4 RõhkTahke keha avaldatav rõhkNuputaminePascali seadusRõhk vedelikes erinevatel sügavustelRakendusedRõhk vedelikes ja gaasidesSifoonBaromeeter. U-toru
    5. 2.5 ÜleslükkejõudNuputamineSeeriaülesandedVideoülesandedLihtsad arvutusülesandedArvutusülesandedÜleslükkejõud, Archimedese seadus
    6. 2.6 Pudi-padiÜldineTihedus
    7. 2.7 Kang. LihtmehhanismidKang
    8. 2.8 Töö ja võimsusVedelikud
  4. 3 Soojusõpetus põhikoolis
    1. 3.1 Temperatuur. Soojuslik tasakaal
    2. 3.2 Soojusülekanne. Kehade jahtumine ja soojenemine
    3. 3.3 Aine olekute muutused
  5. 4 Elektriõpetus põhikoolis
    1. 4.1 Laengud. ElektrostaatikaElektriline vastastikmõjuLaeng ja voolutugevusxxx
    2. 4.2 VooluringidElektrivoolVooluringJada- ja rööpühendusVoolutugevus ja pingeVoolutugevuse ja pinge mõõtmineKeerulisemadSegaühendusedLaeng ja voolutugevusPinged ja voolutugevused jada- ja rööpühendustesEritakistus ja Ohmi seadusOhmi seadus vooluringi osaleTakistusRööpühendusJadaühendus
    3. 4.3 Elektrivoolu toimed, töö ja võimsusElektrivoolu töö ja võimsusJoule'i-Lenzi seadus vooluahela osa kohta
  6. 5 Mehaanika gümnaasiumis
    1. 5.1 Kinemaatika ühes dimensioonis
    2. 5.2 Raskusjõud, kaal, kaalutus
    3. 5.3 xxx
    4. 5.4 xxx
  7. 6 Elektrodünaamika gümnaasiumis
    1. 6.1 xxx
  8. 7 Mikro- ja megamaailma füüsika gümnaasiumis
    1. 7.1 xxx
    2. 7.2 xxx
    3. 7.3 xxx
    4. 7.4 xxx
    5. 7.5 xxx
    6. 7.6 xxx
    7. 7.7 Lahendus ja kommentaarid
Sissejuhatus

Lihtsalt üks algatus. Küsimused: kaido@fyysika.ee

Valgusõpetus
Valgus. Valguse levimine. Loodusnähtused
Tunni pass
Mille kohta ülesanded

Nähtav ja nähtamatu valgus, valgusallikad. Valgus kui energia. Valguse sirgjooneline levimine. Valguse kiirus. Vari, varjutused, Kuu faasid.

LoodusnähtusedVarjude tekkimineValgus levib
Valgus neeldub, peegeldub, hajub
Tunni pass
Mille kohta ülesanded

Peegeldumine. Peegeldumisseadus. Esemete nägemine. Kumerlääts ja nõguslääts.

Valgus peegeldub, neeldub ja hajubValgus peegeldub peegelpinnaltEsemete nägemine
Peegeldustes tekkivad kujutised
Tunni pass
Mille kohta ülesanded

Tasapeeglis tekkivad näivkujutised.

Reaalelulised situatsioonidKonstrueeriminePeegeldused klaasilOlümpiaad
Värvused. Valguse spekter
Tunni pass
Mille kohta ülesanded
  • Valge valguse spektris on olemas kõik värvused. Kui valguse spektrit muuta, muutub ka valguse värvus.
  • Me näeme esemeid värvilistena, sest need neelavad osa neile langenud valguse komponentidest (spektrist).
  • Ka digimaailmas ja kunstis kasutatavaid värvisüsteeme saab selgitada füüsika mõistete abil.
Valge valgus on liitvalgus. ValgusfilterRakendusedEsemete värvus
Valgus murdub
Tunni pass
Mille kohta ülesanded
  • Kuidas võtta oma sõnadega kokku vastus küsimusele „mida lääts teeb?"
  • Mis on läätse fookuskaugus ja kuidas seda katses mõõta.
  • Kuidas arvutatakse läätse optilist tugevust.
  • Kuidas muutub läätsi kombineerides nende summaarne optiline tugevus.
Valgus murdubTäielik sisepeegeldumineLoodusnähtusedSilmapeteKeerulisemPrisma ja spekterKoondav läätsHajutav läätsLiitläätsed
Tõelised kujutised
Tunni pass
Mille kohta ülesanded
  • Läätse tekitatud kujutise asukohta on võimalik teada saada ka joonisel kiirte käiku konstrueerides.
  • Kujutise konstrueerimiseks kasutame kolme kiirt: kiirt, mis läbib läätse keskpunkti, kiirt, mis on algselt paralleelne läätse optilise peateljega ning kiirt, mis läbib enne läätse selle fookust ning on seega pärast läätse läbimist paralleelne optilise peateljega. Selliselt saame konstrueerida ühe punkti kujutise.
  • Kui ese on ruumiline kujund, tuleks sarnaselt konstrueerida kõigi eseme iseloomulike punktide (tavaliselt kõik nurgad) kujutised.
AugukaameraLääts tekitab kujutiseKujutiste konstrueerimine
Silm, fotoaparaat, optilised seadmed
Tunni pass
Silma optika, prillid
Luup
Nägemisefektid
Mehaanika põhikoolis
Mehaaniline liikumine
Tunni pass
Mille kohta ülesanded
Üldine
Keskmine kiirusValemi v=s/t kasutamineKeerulisemad
Liikumise kujutamine graafikul
Tunni pass
Mille kohta ülesanded
Teepikkuse ja kiiruse graafikudKeerulisemad
Jõud, vastastikmõju, inertsus
Tunni pass
Mille kohta ülesanded
Raske keha, kerge kehaKehade vastastikmõjuJõud mõjutavad keha liikumistInertsusGravitatsioonHõõrdejõudElastsusjõud
Rõhk
Tunni pass
Mille kohta ülesanded
Tanki ülesanne
Õhupallidega auto üles tõstmise ülesanne
Tahke keha avaldatav rõhkNuputaminePascali seadusRõhk vedelikes erinevatel sügavustelRakendusedRõhk vedelikes ja gaasidesSifoonBaromeeter. U-toru
Üleslükkejõud
Tunni pass
Mille kohta ülesanded
NuputamineSeeriaülesandedVideoülesandedLihtsad arvutusülesandedArvutusülesandedÜleslükkejõud, Archimedese seadus
Pudi-padi
Tunni pass
Mille kohta ülesanded
ÜldineTihedus
Kang. Lihtmehhanismid
Tunni pass
Kang
Töö ja võimsus
Tunni pass
Vedelikud
Soojusõpetus põhikoolis
Temperatuur. Soojuslik tasakaal
Tunni pass
Mille kohta ülesanded?
xxx
xxx
xxx
Soojusülekanne. Kehade jahtumine ja soojenemine
Soojusjuhtivus
Selgita, miks on ahju temperatuuri teades siiski vaja kasutada lihatermomeetrit?
Millisest materjalist tassis kõrvetab kuum tee näppe kõige enam?
Otsi klassist mõni metallese ning mõni puidust ese. Võta üks ühte ja teine teise kätte. Miks tunduvad nende temperatuurid sulle erinevad? 
Kas ääreni veega täidetud pabertopsike süttib, kui see priimuse leegile asetada?
Miks soojeneb saag puude saagimisel kõrgema temperatuurini kui puit?
Kas Kuul võib täheldada „langevaid tähti"?
Naela puusse löömise ajal soojeneb selle pea vähem kui siis, kui lüüa juba sisselöödud naela. Miks see nii on?
Miks on kuuma vedelikuga tassi parem sangast tõsta? Vajadusel soorita katse.
Üle jäätüki ripuvad samasuguse läbimõõduga niidi otsas kaks võrdset koormust. Ühe koormuse niit on vasest, teine aga kapronist. Miks vaskniit lõikub jäässe, kapronniit aga mitte?
Konvektsioon
Õhk on halb soojusjuht, kuid õhu kätte seisma jäetud esemed ometigi jahtuvad. Miks?
Korralda katse. Lisa veele natuke kaltsiumkarbonaadi (või mõne muu lahustumatu aine) pulbrit. Jäta klaasitäis sellist veesegu sooja ahju kõrvale seisma. Kuhu serva settib sade?
Soojal kevadpäeval tekkis õpilastel idee jahutada klassiruumi radiaatoritega, lastes neist läbi külma vee. Kas külmaradiaator töötab sama hästi kui soojaradiaator? Kuidas liigub õhk klassiruumis, kui radiaatoreid jahutada?
Miks on tuulise ilma korral ka paksu kampsuniga külm?
Miks küünal tugevas õhujoas kustub?
Tuppa toodi kaks täpselt ühesugust jäätükki. Üks jäätükk jäeti katmata, teine kaeti kasukaga. Kumb jäätükk sulas kiiremini? Miks?
Milline puder kõrbeb kiiremini põhja, vedelam või tahkem?
Soojuskiirgus
Too näiteid enda igapäevastest soojuskiirgusega seotud kogemusest.
Soojusülekanne, segaülesanded
Miks sellel matkajal külm ei hakka?
Uuri pilti. Selgita, miks on üksteisega lähestikku seismine talvel hea mõte?
Selgita pildil kujutatud olukorda, millel tahmaga määrdunud lumi sulab kiiremini kui puhas lumi.
Miks on selgel suvepäeval kõige palavam mitte keskpäeval, vaid mõnevõrra hiljem?
Toa elektrisoojendi koosneb hõõgspiraalist ja hästi lihvitud nõgusast metallipinnast. Mis võiks olla selle metallpinna ülesanne?
Pildil on kujutatud randtiiru tibud (väiksemad) ja albatrossi tibu (suur). Kas antud pildi põhjal ütleksid, et ilm on parajasti palav või külm?
Kehade soojenemine ja jahtumine. Soojushulk
Meil on -kraadine tass kohvi ja -kraadine piim sellesse valamiseks. Kas selleks, et saada maksimaalselt kõrge temperatuuriga kohvilonks, tuleks piim kohvi sisse valada kohe pärast selle valmimist või vahetult enne joomist?
Millised järgmistest nähtustest mõjutavad ühest anumast teise valatava kuuma vee lõpptemperatuuri?
Kas saab mõõta väävelhappe erisoojust, segades soojendatud hapet sooja veega ja mõõtes selle segu temperatuuri?
Erisoojus, soojusmahtuvus
Soojenditel, mis annavad võrdseis ajavahemikes ühesuguse soojushulga, soojenesid võrdsed kogused vett, vaske ja rauda. Milline graafik (vt joonis) iseloomustab vee, milline vase ja milline raua soojenemist?
Vaskanumas soojenes vesi. Graafikud, mis väljendavad vee ja anuma poolt saadud soojushulkade sõltuvust ajast, ühtisid (vt joonis). Mida võib öelda vee ja anuma kohta?
Miks soojeneb saag puude saagimisel kõrgema temperatuurini kui puit?
Soojusülekande võimsus
Tunni pass
Aine olekute muutused
Aine olekute muutused

xxx

Sulamine ja tahkumine
Miks hakkab vesi veekogudes jäätuma alati pindmistest kihtidest?
Üks veega täidetud pudel asetati jääle, teine lasti sama temperatuuriga vette. Kas kummaski neist vesi jäätub?
Kuidas saab juhtuda nii, et ehkki õues on õhtul ja ka terve öö plusskraadid, on õhtul lihtsalt vesine tee hommikuks kiilasjääga kattunud?
Joonisel on näidatud jää ja vee ruumala muutumine temperatuuri tõusmisel. Mis juhtus hetkel, mil graafikul on näidatud vertikaalne langus?
Ilmateadet jälgides oled kindlasti märganud, et talvel on mere ääres soojem kui sisemaal ning kevadel külmem kui sisemaal? Millest on see erinevus tingitud?
Peaks ju olema nii, et väga külma jäätüki vette asetamisel hakkab see vees soojenema. Soojenemine tähendab aga ka seda, et soojust võetakse kusagilt ära. Kui jäätükk on vees, siis ei ole soojust võtta mujalt kui jäätükki ümbritsevast veest. Järelikult vee temperatuur langeb ning külma jäätükiga kokku puutumisel võib see langeda ka alla nulli. See aga tähendab jäätumist ning vette asetatud jäätüki massi suurenemist. Kas see ka tegelikult nii töötab? Tee katse!
Sulamine ja tahkumine: arvutusülesanded
Klaasis on massiga jääkuubik. Klaasi valatakse ka vett, mille temperatuur on . Milline on vee temperatuur klaasis eeldusel pärast jäätüki sulamist, kui oletada, et soojusvahetust klaasis oleva vee ja väliskeskkonna vahel ei toimu.
Kui palju energiat pead sa kulutama, kui tahad suus grammi 0C jääd sulatada?
Kui palju energiat eraldub 5kg sulamistemperatuuril oleva vee jäätumisel?
grammi kaaluvasse ning 20C juures olevasse vette asetatakse grammi 20C juures olevat jääd. Milline on selle süsteemi temperatuur pärast soojusliku tasakaalu saabumist? Millises olekus on aine?
Jääst klaasi massiga ning temperatuuriga kallatakse vedelikku A temperatuuriga . Mitme protsendiline vedeliku A vesilahus tekib klaasis pärast soojusvahetuse lõppemist? Jää sulamissoojus on λj¨a¨a=330kJkg, vedeliku A erisoojus on .
Aurustumine ja kondenseerumine
Miks vihm või purskkaevud leevendavad palavust?
Miks kuuma ilmaga supeldes tundub vette minnes vesi jahedam kui õhk, veest välja tulles aga vastupidi?
Miks suplejal ei hakka külm, kui ta tuleb jõest välja sooja suvise vihma ajal?
Miks on kummiriietuses raske kuumust taluda?
Millist tähtsust omab organismile higi eritumine?
Miks niisked tikud ei sütti?
Miks me ei saa põletushaava, kui lühiajaliselt puudutame kuuma triikrauda märja sõrmega?
Kui alasile tilgutada mõni tilk vett ja lüüa neile raske vasaraga, siis tekib lasuga sarnanev heli. Millega seda seletada?
Kaks õõnsat hermeetiliselt suletud kera on ühendatudtoruga, nagu näidatud joonisel. Õhk on keradest välja pumbatud.Kui asetada tühi kera vedela õhuga täidetud anumasse, siis mõne aja pärast teises keras vesi külmub. Selgitage nähtust.
Keevasse vette asetatakse väike veega täidetud anum. Kas vesi selles anumas hakkab keema?
Aurustumine ja kondenseerumine: arvutusülesanded
Õpilane tahab endale teed keeta, kuid unustab grammi vett pliidile keema. Kui kaua aega kulub vee täielikuks aurustumiseks alates keema hakkamisest? Pliidi võimsus on 800W.
Kui palju energiat kulub grammi 20C vee täielikuks aurustumiseks?
Avatud termoses on vesi temperatuuril . Sellest aurustub. Hinda, kui palju muutub termosesse jäänud vee temperatuur . Vee erisoojus on , veeauru erisoojus on ning vee aurustumissoojus temperatuuril on . Eelda, et termose seinte kaudu soojuskadusid ei ole.
Tunni pass
Elektriõpetus põhikoolis
Laengud. Elektrostaatika
Tunni pass

xxx

xxx
Elektriline vastastikmõjuLaeng ja voolutugevusxxx
Vooluringid
Tunni pass
ElektrivoolVooluringJada- ja rööpühendusVoolutugevus ja pingeVoolutugevuse ja pinge mõõtmineKeerulisemadSegaühendusedLaeng ja voolutugevusPinged ja voolutugevused jada- ja rööpühendustesEritakistus ja Ohmi seadusOhmi seadus vooluringi osaleTakistusRööpühendusJadaühendus
Elektrivoolu toimed, töö ja võimsus
Tunni pass
xxx
xxx
xxx
xxx
Elektrivoolu töö ja võimsusJoule'i-Lenzi seadus vooluahela osa kohta
Mehaanika gümnaasiumis
Kinemaatika ühes dimensioonis
Tunni pass
Teepikkus ja nihe
Kiirus ja keskmine kiirus
Miks ei saa rääkida muutuva liikumise keskmisest kiirusest üldse, vaid ainult keskmisest kiirusest antud ajavahemikul või keskmisest kiirusest antud teelõigul?
Millised neist on õiged keskmise kiiruse arvutamise viisid?
Autoga sõites võeti iga minuti tagant spidomeetri näit.Kas võib nende andmete põhjal määrata auto liikumise keskmistkiirust?
Kiirus ja kiirendus
Raskusjõud, kaal, kaalutus
Tunni pass
Mille kohta ülesanded
Kiirendusega liikuva keha kaal
Kaalul on purk koos lehtriga. Lehtri ava on suletud korgiga, mida võib niidi abil välja võtta (vt joonis a). Lehtrisse on valatud vesi. Kogu süsteemi kaaluks on 1 N. Kork võetakse välja ja vesi voolab purki (vt joonis b). Mida näitab kaal?
Kaalul on purk koos lehtriga. Lehtri ava on suletud korgiga, mida võib niidi abil välja võtta (vt joonis a). Lehtrisse on valatud vesi. Kogu süsteemi kaaluks on 1 N. Kork võetakse välja ja vesi voolab purki (vt joonis c). Mida näitab kaal?
Kaalul on purk koos lehtriga. Lehtri ava on suletud korgiga, mida võib niidi abil välja võtta (vt joonis a). Lehtrisse on valatud vesi. Kogu süsteemi kaaluks on 1 N. Kork võetakse välja ja vesi voolab purki (vt joonis d). Mida näitab kaal?
Suletud katseklaasi põhjas istub kärbes. Katseklaas langeb vabalt, jäädes vertikaalasendisse. Kuidas muutub katseklaasi langemise kestus, kui kärbes lendab langemise ajal klaasi alumisest otsast ülemisse?
Tahvel langeb vabalt, jäädes vertikaalasendisse. Horisontaalselt piki tahvli pinda visatakse värvine kuulike. Millise joone jätab ta tahvlile? Kuulikese ja tahvli vahelist hõõrdejõudu ja õhu takistust mitte arvestada.
Koormus on asetatud lifti kabiinis vedrukaalu kausile. Mida näitab kaal lifti vabal langemisel?
Oled liftis ja sul on laual klaas veega. Lift langeb vabalt. Mis juhtub, kui lifti vabalangemise ajal pöörata veega täidetud klaas kummuli?
Mingilt kõrguselt langeb alla karp, mille keskel, puudutamata tema seinu, asub pliikuulike. Milline on kuuli liikumine karbi suhtes langemise ajal? Õhutakistust mitte arvestada.
Inimene hüppab toolilt, hoides käes 10-kilogrammist vihti. Kui suure jõuga rõhub viht inimese kätt õhusoleku ajal?
Seisvas liftis on elavhõbebaromeeter. Mis juhtub elavhõbeda nivooga, kui lift hakkab vabalt langema?
Paberlindi üks ots surutakse raske koormuse P abil laua ääre peale (vt joonis). Teine ots surutakse vihi A abil vastu tahvlikest B, mida hoitakse käes. Kui tahvlikest aeglaselt allapoole lasta, siis lint katkeb. Kui aga tahvlike lahti lasta (kukub koos vihiga liivakasti C), siis lint ei katke. Seletage nähtust.
J. Verne'i ühes fantastilises jutustuses räägitakse reisijatega kahurikuulist, mis lasti Maalt Kuule. Teelõigul, kus Kuu külgetõmme võrdub Maa külgetõmbega, kaotasid kõik kuulis olnud esemed oma kaalu ning iga ese jäi õhus sinna, kuhu ta pandi, ega kukkunud alla. Tõestage, et selline nähtus oleks pidanud ilmnema kogu teekonna vältel.
Kuidas oleksid võinud Jules Verne'i romaani «Reis Kuule» kangelased, asudes suletud mürsus, kindlaks teha, et nende laev on läbinud maa atmosfääri ja liigub kosmilises ruumis?
Tahvlile on kinnitatud toru A (vt joonis), mille üks ots B on pikk, teine lehtrikujuline C aga kaetud kummikilega D. Süsteem on täidetud veega. Mis juhtub, kui tahvel hakkab vabalt langema?
Katseklaas pööratakse kummuli ja siis asetatakse vette ning kinnitatakse (vt joonis). Kuidas muutub temas veenivoo, kui kogu süsteem hakkab vabalt langema?
Kuidas saab kaaluta olekus määrata keha massi kangkaalu ja vihtide abil?
Kehade kaalumisel näitavad vedrukaalud Maal, Kuul ja Marsil ühesugust kaalu. Reastage massid suurimast väikseimani mõõtmise koha järgi.
Kuidas määrata keha massi kaaluta olekus?
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
Elektrodünaamika gümnaasiumis
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
Mikro- ja megamaailma füüsika gümnaasiumis
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
Elektrotehnika

xxx

xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
xxx
Lahendus ja kommentaarid